Ajalugu – EELK Paistu kogudus

Paistu kiriku ehitamise alguse täpset aega ei ole teada, küll aga võib ühe 1234. aastast pärit protsessi kirjeldusest lugeda, et kohalik vaimulik Vinandus de Peystele on kutsutud Vatikani aru andma oma tegevusest. Sada aastat hiljem on ajalooürikutesse üles tähendatud, kuidas leedulased 1329. aastal rüüstasid ja põletasid Paistu kirikut. Esimesed teated kolmelöövilisest kivikirikust Paistus on pärit Liivimaale tunginud vene vägede rüüsteretke kirjeldusest aastal 1480. Aastal 1613 toimunud kiriku visitatsiooni protokollis on Paistu kohta kirjutatud, et seal Õndsa Neitsi Maarjale pühendatud pühakoda seisab.
Kirikuhoone
Maakivist ja ilma tornita kodakirik ehitati arvatavasti 13. sajandi teisel veerandil. Mitmeid kordi ajaloo jooksul on kirik põlenud – küll Liivi sõjas 1329. aastal ja Põhja sõja ajal 1710. aastal, küll pikselöögist 1817. aastal, pärast mida kirik endale eraldiseisva, puust ülaosaga kellatorni sai. 1851. aastal raiuti kirikuhoone lõunapoolsesse külgseina uks ja müüriti kinni selle kohal asunud gooti stiilis aken. Tänapäevase kuju sai kirikuhoone 1863. – 1866. toimunud ümberehituste käigus.
Kirikuhoone kaeti krohviga ja lubjati valgeks. Siis ehitati pikihoonele pseudogooti stiilis kivitorn (kõrgus maapinnast kukeni 44 meetrit, autoriks Riia arhitekt Matthias von Holst) ja välisseina tugipiilarid. 1866. aastal ehitatud torni pandi 1745. aastast pärit kell mis on siin helisenud üle kahesaja aasta. Pärast II maailmasõda võeti mõrane kell alla ja asendati uue (Tartu Maarja kirikust pärit) kellaga.
Kogu sisustus – pingid (kokku 600 istekohta), rõdu, kantsel, altar, lae- ja seinalühtrid ning muu sisustus on ehitatud ja paigaldatud kirikusse 1863. – 1866.
aastal. 1932. – 1934. aastal toimus õpetaja Maks Vaheri eestvedamisel kirikus põhjalik remont.
1997. aastal taastati kirikutorni tipp ja kullati üle kukk. 2000. aastal ehitas kogudus kiriku sisekliima parandamiseks kirikuhoone ümber kuivendussüsteemi, mis tunduvalt alandas niiskust kirikus. 2003. aastal vahetati kiriku plekk-katus kuna eelmise ehituskvaliteet jättis mõnevõrra soovida.
Altar
Kiriku kroonika järele on altari valmistanud orelimeistri Normanni joonise järele tisler J. Ullay 1852. aaastal. 1903. aastal värviti altar üle õlivärviga. Praeguse altari ehitus oli tingitud uuest altaripildist, mis õpetaja Carl Maurach’ile kingiti (altaripilti enne 1853. aastat ei olnudki). Pildi on maalinud Riia kunstnik L. Maddaus 1852. aastal. Sellel on kujutatud Jeesust Kristust ristil. Risti jalal on kolm naisterahvast, kes arvatakse olevat Markuse Evangeeliumi ptk 18, esinevad isikud, s.o. Maarja Magdaleena, Maarja Jaakobuse ema ja Saloome. Risti jalal asub ka apostel Peetrus. Tagaplaanil on üksikuid inimesi, kes kohkunud nägudega risti poole vaatavad.
Värvidest esinevad punane, kollane, roheline, sinine ja must ning nende kombinatsioonid. Pilt paigutati altari tagaseinas asuvasse kullatud raami. 1904. aastal kullati raam uuesti. Maal on restaureeritud 1934. aastal Viljandis.
Orel
14. sajandi ajalooallikad räägivad, et Paistu kirikus oli orel ja muud kallid kirikuriistad, see annab tunnistust sellest, et siinne paik oli tollal rikas ja rahvarohke. 23. septembril 1329 oli Litawi kuningas Gedimin esimese Paistu kiriku oreli röövinud. Sellele järgnenud perioodist on orelite kohta Paistu kirikus vähe teateid. 19. sajandi keskpaigas koguti kirikuõpetaja Carl Peter Ludwig Maurachi eestvõtmisel ja agarate eestlaste, peamiselt naiste tulisel õhutusel ja kaastegevusel uue oreli ehitamiseks tarvisminev summa. Oreli ehitas orelimeister Kessler Tartust. 20. detsembril 1852 sai orel uuesti üles seatud ning täitis temale pandud lootusi korralikult 50 aastat kuni 1903. aasta lõpuni.
1905. aastal kuulutas kirikuõpetaja Jaan Bergmann välja korjanduse uue oreli muretsemiseks. 8-aastane võitlus oreli nimel lõppes sellega, et aasta enne I Maailmasõda sai Paistu kogudus uue ilusa 22 kõlava registriga, 2 manuaali ja ühe pedaaliga oreli. See oli üks kõige parematest Eestimaa kirikutes. Ehitas selle orelimeister August A. Terkmann. Esimesel nelipühipäeval 02. juunil 1913 sai uus orel kirikuõpetaja Jaan Bergmanni poolt pühitsetud.
2017. aastal korrastati orelikapi sisu, kõik 1234 orelivilet võeti lahti, puhastati, parandati, uuendati tuulepõhjad ja kohale asetati uus lõõts. Tööd tegi orelimeister Olev Kents oma meeskonnaga. 03. juunil 2018, oreli 105. aastapäeval pühitses uuendatud oreli piiskop Joel Luhamets.
2022.aastal rahastati Leader programmi II meetmest orelipuldi korrastamise projekt. Orelimeister Olev Kentsi poolt valmistati Paistu Maarja kiriku oreli mängupuldile uus pneumaatilise mängutraktuuri kanalite ja koplite süsteem. 2023.aasta 05.augustil tähistati kontserdiga orelipuldi renoveerimise järjekordse etapi lõpetamist ning oreli 110.aastapäeva koos orelimeistri ja külalistega.
Koguduse õpetajad ja kiriku töötegijad
Paistu kogudust ja kirikut on teeninud ja oma tööga korras hoidnud läbi aastasadade mitmed üle Eesti ja Viljandimaa tuntud kiriku- ja ühiskonnategelased. Kõigi nende nimede kirjapanek ja tööde ülesloetlemine läheks väga pikale. Kõige olulisemate nimedega piirdudes tuleb kõigepealt mainida ära Eestimaa ärkamisaja ja meie kiriku 19. lõpu ja 20. sajandi alguse üht suurkuju – kirikuõpetajat, kirjaniku ja tõlkijat Jaan Bergmanni, kes töötas Paistus aastatel 1884–1916. ning kelle elutöö siin Paistus on jätnud kustumatu jälje meie kiriku ja kodumaa ajalukku. Jaan Bergmanni kaasaegsetena olid koguduse organistiks helilooja Fr. Aug. Saebelmann ja tuntud koorijuht ja koolijuht Martin Kahu (sen). Esimese Eesti vabariigi ja sõja ajal teenisid Paistu kogudust õpetaja Maks Vaher ning organist ja koorijuht Valter Pikat.
Pärast sõja lõppu määrati Paistu koguduse õpetaja kohale Eduard Salumäe Tartust, kes teenis seda kogudust 1949. aastani. Tema poeg Ivar-Jaak Salumäe, kes oli Viljandi Pauluse koguduse õpetaja aastatel 1979 – 1990, hooldas neil aastatel Viljandist ka Paistu kogudust. Rasketel kirikuvastase ateistliku surve aastatel teenisid Paistu kogudust veel õpetaja Harri Haamer ja organist Maimu Haamer Tarvastust, õpetajad Jaan Muru, Voldemar Kuljus, Kalju Kukk ning praost Martin Terasmaa Viljandist.
Kogudus sai taas oma õpetaja aastal 1990, kui Raivo Asuküla Paistu Maarja kogudust teenima asus, tehes seda ustavalt ja viljakalt oma emerituuri suundumiseni aastal 2017.
Paistu kirikut puudutavaid ajaloo- ja ehitusürikuid lugedes on tunda, kuidas ühe iidse kiriku ajalugu on kogu meie rahva ajalugu. Palju riike ja valitsejaid on kadunud ajaloo hämarustesse, aga Issanda kaljule rajatud kirik Paistus seisab ilusana ja võimsana ka teise aastatuhande algul – meie vabale rahvale õnnistuseks ja Jumala nimele auks.