Mõtisklus hingedepäevaks 2024
Mis on inimene?
Kas ingli vari?
Või igatsushüüd hingeühtsuse poole?
Igaüks meist on pill,
läbi mille võrratuid viise
vilistab Jumala tuul:
hoia,
küll siis hoitakse sind.
Doris Kareva
Oleme rändajad. Oleme teel ja läbi meie vilistab Jumala Vaim oma võrratuid viise.
Seisatudes ja tagasi vaadates näeb üks meist 79 aastat, teine näeb 29 aastat, kolmas näeb 9 aastat.
Tagasi vaadates on asju, mis teevad rõõmsaks ja seal paistab ka asju, mida sa kahetsed. Sa usud, et tegid vale otsuse. Vale puha – sa tegid õige otsuse. Elu on pidev otsuste langetamine. Mida iganes sa otsustad, on see ainsaks otsuseks, mida teha saanuksid. Muidu sa oleksid ju langetanud teistsuguse otsuse. Me valime kõik selle, mida teeme. Mis on seal siis kahetseda. Sa oled see, kelleks sa oled otsustanud saada. Kui otsus teeb rõõmu, rõõmusta. Kui otsus tundub tobe – õpi sellest ja mine rõõmsalt edasi.
Tagasi vaadata on hea, see aitab meil mõista, kust me tuleme. Kes me oleme. Miks me oleme nii, nagu me oleme. See annab meile võimaluse näidata välja oma tänumeelt. Pole tähtis, kas meie vanaemad ja emad ja vanaisad ja isad meile meeldivad. Ilma nendeta poleks meid. Inimene ei kasva tühjuses, inimene kasvab oma eelkäijate toel. Seega on sinu tänased otsused, sinu tänased ebaõnnestumised, nagu ka õnnestumised need viljad, mille seemned külvati juba enne su sündi.
Muidugi – kui inimest hoiatataks viis minutit enne äkksurma ja tal oleks viis minutit aega teistele öelda, mida nad talle tähendavad, siis oleksid kõik maailma telefoniputkad täis inimesi, kes räägivad kogeldes teistele oma armastusest. (Christopher Morley, ameerika poeet ja kirjanik)
Nüüd on aeg külvata edasi. Me ei saa anda tagasi seda, mille meie vanemad meile andsid. Me ei ole neile ka midagi võlgu. Meie asi on anda edasi. Elu läheb edasi ja meie anname edasi. Anname oma lastele, oma lastelastele, oma naabrilastele. Igal juhul anname edasi.
See muidugi paneb meile vastutuse. Vastutame selle eest, mida edasi anname ja nii see peabki olema. Meile on antud, et meie saaksime anda edasi. Kes ütleb, et tal pole midagi anda, see petab ennast ja petab teisi. Täna ja siin ja praegu keset hingedepäeva olevikku seistes või istudes on hea aeg vaadata tagasi. Mõistatada, kust me tuleme. Olla tänulikud neile, kelle pärast oleme siin. On hea aeg vaadata edasi. Mõtiskleda, kuhu me läheme. Olla olemas neile, kes on maailma tulnud pärast meid.
Olla keskel olevikus.
Mõtiskleda minevikust, mõtiskleda tulevikust, ülemisest, alumisest
– selles elu saladus.
Hoia, siis hoitakse Sind.